Kohila Maja OÜ on jaanipühade ajal avatud järgnevalt:

22.06 kell 8-13

23.06 SULETUD

24.06 SULETUD

25.06 SULETUD

Ilusaid pühi!

Alates 01.01.2018 jõustub Korteriomandi-ja korteriühistuseadus, mille kohaselt kõigi korteriomandite majandamine hakkab toimuma iseseisva juriidilise isiku – korteriühistu – vormis. Info korteriühistu loomise kohta koos vajalike dokumentide näidistega leiad meie kodulehelt „Teenused / Elamute hooldus ja haldus“.

Kohila Maja OÜ on sõlminud järgnevad purgimislepingud Anmai OÜ (Andrus Piirsalu), HardiTrans OÜ, Trans-Toomapojad OÜ, FIE Sergei Ojamäe, FIE Roman Rudakov, FIE Konstantin Sobinjakov. Eelmainitud ettevõtetele on tagatud reovee vastuvõtmine Kohila reoveepuhasti purgimissõlmes E-N 8:00 kuni 17:00 ja R 8:00 kuni 15:00. Töövälisel ajal, nädalavahetustel ning riiklikel pühadel erikokkuleppe alusel.

Nende ettevõtete kontaktid on avaldatud meie kodulehe „TEENUSED“ lehel.

Prindi

Alates 01.08.2016 ei võeta AS Tallinna Vesi purglates vastu Kohila vallast pärinevat olmereovett

Kohila vallas asuvatele kinnistutele korraldab olmereovee purgimisteenuse osutamist OÜ Kohila Maja. Teenuse tellimiseks palume helistada tel 4892 685 või saata e-kiri aadressile

See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud.

EVEL: veerand maapiirkondade elanikest tarbib joogiks määramata kvaliteediga vett

Eesti Vee-ettevõtete Liit tuletab suvel inimestele meelde, et ka erakätes oleva kaevu vett tuleks regulaarselt kontrollida ning vees sisalduv bakterite ja keemiliste ühendite hulk ei tohiks ületada tervisele ohutut kogust. Isikliku salv- või puurkaevu veekvaliteeti võiks kontrollida iga kolme aasta järel.

„Ühisveevärgi puhul on asi üsna selgelt reglementeeritud – veekvaliteedi eest vastutab vee-ettevõte, kellel on seadusest tulenev kohustus püsivalt ainete ja bakterite kontsentratsioonil silma peal hoida. Keskmiselt tehakse veeanalüüse kord poole aasta jooksul, vajadusel ka sagedamini,“ selgitas EVELi tegevdirektor Vahur Tarkmees. „Erakaevude veekvaliteedi kontrollimine ei kuulu täna aga justkui ühegi ametkonna pädevusse. Ohutuse eest vastutab kaevu omanik ja kindlasti ei tohiks kehva joogivee tarvitamise pikaajalist mõju tervisele alahinnata.“

Probleem puudutab täna ca 15% kogu Eesti majapidamistest ehk umbes 200 000 inimest, kes kasutavad igapäevaselt joogiks ja toidu valmistamiseks isiklikust kaevust saadavat vett. Suveperioodil lisandub neile veel arvestatav hulk puhkajaid, kes võtavad maakodudes pikalt seisnud veesüsteemid taas kasutusse.

„Kaevuvee esmakordsel uurimisel tasub teha veele süvaanalüüs ja määrata rohkem näitajaid, uurida tuleb nii mikrobioloogilisi kui keemilisi ühendeid,“ selgitas Vahur Tarkmees. „Edaspidi piisab regulaarsest kontrollist iga 3-4 aasta järel ja siis võib piirduda juba vähemate näitajatega. Oluline on teada, et lisaks otseselt ohtlikele mikroorganismidele võivad tervisele kahjulikult mõjuda ka muidu kasulikud mineraalid ja soolad – kui nende hulk vees on liiga suur. Nagu näiteks fluoriid, mis suures koguses või pikaajalisel tarbimisel on hammastele kahjulik. Ka vee suur rauasisaldus võib olla ohtlik, samuti võib raud heledad riided pesemisel ära rikkuda ja soodustada rauabakterite paljunemist, mis panevad vee haisema.“

Peamiseks ohuks on aga mikrobioloogiline reostus, mis on kõige vahetum oht tervisele ja mille ees on eriti kaitsetud lapsed ja rasedad. Sellele tasuks kõrgendatud tähelepanu pöörata just kevadel lumesulavetega ja suuremate vihmavalingute ajal, mil tuleks veenduda, ega kaevu pole sattunud reostunud pinnavett. Kui vett ei ole pikemat aega tarvitatud, näiteks suvekodusse tulles, võiks lasta veel kraanist voolata, kuni sealt tuleb külm ja värske vesi. Salvkaevu puhul tasub kontrollida, ega sinna ei ole sattunud puuoksi ja lehti või mõni lind-loom talvel ära uppunud.

EVELi inseneeria nõuniku Lauri Lagle sõnul võivad veekvaliteedile kehvasti mõjuda ka veefiltrid, kuid selle peale ei oska inimesed ise pahatihti tulla. „Nagu kogu meie elukeskkond, ei ole ka vesi kunagi täielikult bakterivaba. Kui veefiltreid regulaarselt ei vahetata ja eriti juhul, kui vesi jääb talveperioodil torustikku pikaks ajaks seisma, loob see ideaalse kasvukeskkonna bakteritele,“ selgitas Lagle.

„Kui veeanalüüsid on korras, võiks kaaluda üldse veefiltrist loobumist. Aga kui see pole mingil põhjusel võimalik, tuleb filtreid vahetada täpselt kasutusjuhendis ette nähtud intervalli järgi,“ soovitas Lagle. „Ka vana torustik ise võib olla põhjuseks, miks bakterid hakkavad vohama ja sel juhul on võimalik tellida torustiku puhastamise teenus.“

Kõige rohkem oleneb põhjavee kvaliteet piirkonna eripärast ja elukeskkonnast, näiteks sellest, kas lähiümbruses on tööstusi, karjafarme või põllumaid, kus kasutatakse palju kemikaale, mis võivad kaevu sattuda. Põhjavett mõjutavad kindlasti lähedal asuvad kaevandused ja karjäärid – näiteks oli Terviseameti poolt läbi viidud kaevude seire uuringu kohaselt 2014. aastal Ida-Virumaal vaid 54,8% kaevudest puhtad ja joogiks kõlbulikud, mis on tõenäoliselt ka kõige ohustatum piirkond Eestis.

Probleemide korral saab kaevusid puhastada ja desinfitseerida, mida on hea teha just suvel kuivaperioodil. Selleks tuleb pöörduda vastavate spetsialistide poole ja teenus tellida.

Veeanalüüse saab tellida näiteks suurematest vee-ettevõtetest Tallinnas, Tartus, Pärnus ja Viljandis või Terviseameti kodulehe kaudu: http://www.terviseamet.ee/laborid/analueueside-tellimine.html.

Oluline on silmas pidada, et veeproovi võtja oleks atesteeritud ja labor akrediteeritud. Valesti võetud ja uuritud veeproov võib kasu asemel tuua kahju.

Eesti Vee-ettevõtete Liit (www.evel.ee) ehk EVEL on 1995. aastal loodud üleriigiline ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni kaudu teenust osutavate vee-ettevõtjate ja sama tegevusalaga seotud teiste ettevõtjate vabatahtlik ühendus. EVELisse kuulub 46 vee-ettevõtet ja 27 vee-alaga seotud ettevõtet.

Täiendav informatsioon:

Vahur Tarkmees, EVELi tegevdirektor

Tel: +372 530 92 153; e-post: See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud.

Silvia Kübar, Powerhouse kommunikatsioonibüroo

Tel: +372 5626 9336

Veearvesti (ei mehaaniline, ultrahelil vm tüüp) ei tekita mitte mingisuguseid komplikat-
sioone
 teistes veesüsteemidega ühendatud seadmete töös. 
Pigem on siiski tegu seadme endaga. Kohila Maja OÜ annab veetöötlusjaamast võrku vett 
kogu aeg ühesuguse survega ja see on meie väljundil täpselt 3 bar-i. Sõltuvalt tarbija 
asukohast kõrgusmärgiliselt on surve tarbimispunktis kas siis veidi rohkem või väiksem. 
Vastavalt asula tarbimisele võib veerõhk torustikus kõikuda, kuid mitte kunagi üle
 tarbimispunkti nominaalrõhu.
Veearvesti oma olemuselt on tegelikult toru, mille sisse on paigutatud mõõte andur ja
 tagasivoolu kompensaator, veearvesti ei ole pump, mis veerõhku oleks suuteline tõstma.
 Et, ehk kui Teie tarbimis punktis on rõhk enne arvestit 3 bar-i siis on rõhk ka pärast 
arvestit 3 bar-i (ühendatud anumate reegel).
Boileri ülerõhuklapi tilkumise taga võib peituda mitu probleemi;
1.	Ülerõhuklapp ei vasta nõutud rõhule.
2.	Termostaat on rikkis. Ei lülitu välja etteantud temperatuuril.
jne
Lahendus:
Ei soovitaks Teil kohe boilerit välja vahetama hakata. Esmalt vaadake, kui kõrgeks
 tõuseb boileris temperatuur hetkel, kui see kütmise lõpetab.
 Mida kõrgem temperatuur seda suurem on paisumine ning sellest tulenev rõhk.
 Kuna veemõdusõlmes on tagasilöögi klapp (vähemalt vastavalt kehtivatele nõuetele peab
 see seal olema) ja ka boilerite ees on kahesüsteemne klapp (osadel eraldi) millest üks
 osa töötab tagasilöögiklapina ja teine ülerõhuklapina, tõuseb just boileris endas rõhk, 
kütmisest tuleneva mahupaisumise arvelt.
 Üldiselt ei soovitata vett kütta enam kui 65-70 kraadi.
Kontrollida termostaadi korrasolekut, kas ta lülitab kütte keha välja õigel temperatuuril?
 Vajadusel vähendada kütte temperatuuri. Veel ühe lahendusena on võimalik paigaldada
 boileri ja tagasilöögiklapi vahele kompensaartor. See on väike kuni 5 liitrine mahuti,
 mis on täidetud õhuga ning amortiseerib sellised rõhu tõusud.

Seega võime kinnitada Teile, et veearvestid, sõltumata nende tüübist ei tekita 
veevõrgus mingeid rõhutõusu anomaaliaid.

Kohila Maja OÜ lihtmenetlusega hanke“ Kernu-Kohila tee ja maaparanduskraavi vaheline sademeveetruup Urge külas ja Tuhamäe arendusala vee- ja kanalisatsioonitorustike ehitamise projektijuhtimis- ning omanikujärelevalveteenuse osutamiseks“ on võitnud Infragate Eesti AS.
Eduka pakkujaga on käsundusleping sõlmitud