Abimaterjal korteriühistu loomisel
Alates 01.01.2018 jõustub Korteriomandi-ja korteriühistuseadus, mille kohaselt kõigi korteriomandite majandamine hakkab toimuma iseseisva juriidilise isiku – korteriühistu – vormis. Info korteriühistu loomise kohta koos vajalike dokumentide näidistega leiad meie kodulehelt „Teenused / Elamute hooldus ja haldus“.
Fekaaliveoteenust osutavad ettevõtted.
Kohila Maja OÜ on sõlminud järgnevad purgimislepingud Anmai OÜ (Andrus Piirsalu), HardiTrans OÜ, Trans-Toomapojad OÜ, FIE Sergei Ojamäe, FIE Roman Rudakov. Eelmainitud ettevõtetele on tagatud reovee vastuvõtmine Kohila reoveepuhasti purgimissõlmes E-N 8:00 kuni 17:00 ja R 8:00 kuni 15:00. Töövälisel ajal, nädalavahetustel ning riiklikel pühadel erikokkuleppe alusel.
Nende ettevõtete kontaktid on avaldatud meie kodulehe „TEENUSED“ lehel.
Teade
Alates 01.08.2016 ei võeta AS Tallinna Vesi purglates vastu Kohila vallast pärinevat olmereovett
Kohila vallas asuvatele kinnistutele korraldab olmereovee purgimisteenuse osutamist OÜ Kohila Maja. Teenuse tellimiseks palume helistada tel 4892 685 või saata e-kiri aadressile
See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud.
Pressiteade
EVEL: veerand maapiirkondade elanikest tarbib joogiks määramata kvaliteediga vett
Eesti Vee-ettevõtete Liit tuletab suvel inimestele meelde, et ka erakätes oleva kaevu vett tuleks regulaarselt kontrollida ning vees sisalduv bakterite ja keemiliste ühendite hulk ei tohiks ületada tervisele ohutut kogust. Isikliku salv- või puurkaevu veekvaliteeti võiks kontrollida iga kolme aasta järel.
„Ühisveevärgi puhul on asi üsna selgelt reglementeeritud – veekvaliteedi eest vastutab vee-ettevõte, kellel on seadusest tulenev kohustus püsivalt ainete ja bakterite kontsentratsioonil silma peal hoida. Keskmiselt tehakse veeanalüüse kord poole aasta jooksul, vajadusel ka sagedamini,“ selgitas EVELi tegevdirektor Vahur Tarkmees. „Erakaevude veekvaliteedi kontrollimine ei kuulu täna aga justkui ühegi ametkonna pädevusse. Ohutuse eest vastutab kaevu omanik ja kindlasti ei tohiks kehva joogivee tarvitamise pikaajalist mõju tervisele alahinnata.“
Probleem puudutab täna ca 15% kogu Eesti majapidamistest ehk umbes 200 000 inimest, kes kasutavad igapäevaselt joogiks ja toidu valmistamiseks isiklikust kaevust saadavat vett. Suveperioodil lisandub neile veel arvestatav hulk puhkajaid, kes võtavad maakodudes pikalt seisnud veesüsteemid taas kasutusse.
„Kaevuvee esmakordsel uurimisel tasub teha veele süvaanalüüs ja määrata rohkem näitajaid, uurida tuleb nii mikrobioloogilisi kui keemilisi ühendeid,“ selgitas Vahur Tarkmees. „Edaspidi piisab regulaarsest kontrollist iga 3-4 aasta järel ja siis võib piirduda juba vähemate näitajatega. Oluline on teada, et lisaks otseselt ohtlikele mikroorganismidele võivad tervisele kahjulikult mõjuda ka muidu kasulikud mineraalid ja soolad – kui nende hulk vees on liiga suur. Nagu näiteks fluoriid, mis suures koguses või pikaajalisel tarbimisel on hammastele kahjulik. Ka vee suur rauasisaldus võib olla ohtlik, samuti võib raud heledad riided pesemisel ära rikkuda ja soodustada rauabakterite paljunemist, mis panevad vee haisema.“
Peamiseks ohuks on aga mikrobioloogiline reostus, mis on kõige vahetum oht tervisele ja mille ees on eriti kaitsetud lapsed ja rasedad. Sellele tasuks kõrgendatud tähelepanu pöörata just kevadel lumesulavetega ja suuremate vihmavalingute ajal, mil tuleks veenduda, ega kaevu pole sattunud reostunud pinnavett. Kui vett ei ole pikemat aega tarvitatud, näiteks suvekodusse tulles, võiks lasta veel kraanist voolata, kuni sealt tuleb külm ja värske vesi. Salvkaevu puhul tasub kontrollida, ega sinna ei ole sattunud puuoksi ja lehti või mõni lind-loom talvel ära uppunud.
EVELi inseneeria nõuniku Lauri Lagle sõnul võivad veekvaliteedile kehvasti mõjuda ka veefiltrid, kuid selle peale ei oska inimesed ise pahatihti tulla. „Nagu kogu meie elukeskkond, ei ole ka vesi kunagi täielikult bakterivaba. Kui veefiltreid regulaarselt ei vahetata ja eriti juhul, kui vesi jääb talveperioodil torustikku pikaks ajaks seisma, loob see ideaalse kasvukeskkonna bakteritele,“ selgitas Lagle.
„Kui veeanalüüsid on korras, võiks kaaluda üldse veefiltrist loobumist. Aga kui see pole mingil põhjusel võimalik, tuleb filtreid vahetada täpselt kasutusjuhendis ette nähtud intervalli järgi,“ soovitas Lagle. „Ka vana torustik ise võib olla põhjuseks, miks bakterid hakkavad vohama ja sel juhul on võimalik tellida torustiku puhastamise teenus.“
Kõige rohkem oleneb põhjavee kvaliteet piirkonna eripärast ja elukeskkonnast, näiteks sellest, kas lähiümbruses on tööstusi, karjafarme või põllumaid, kus kasutatakse palju kemikaale, mis võivad kaevu sattuda. Põhjavett mõjutavad kindlasti lähedal asuvad kaevandused ja karjäärid – näiteks oli Terviseameti poolt läbi viidud kaevude seire uuringu kohaselt 2014. aastal Ida-Virumaal vaid 54,8% kaevudest puhtad ja joogiks kõlbulikud, mis on tõenäoliselt ka kõige ohustatum piirkond Eestis.
Probleemide korral saab kaevusid puhastada ja desinfitseerida, mida on hea teha just suvel kuivaperioodil. Selleks tuleb pöörduda vastavate spetsialistide poole ja teenus tellida.
Veeanalüüse saab tellida näiteks suurematest vee-ettevõtetest Tallinnas, Tartus, Pärnus ja Viljandis või Terviseameti kodulehe kaudu: http://www.terviseamet.ee/laborid/analueueside-tellimine.html.
Oluline on silmas pidada, et veeproovi võtja oleks atesteeritud ja labor akrediteeritud. Valesti võetud ja uuritud veeproov võib kasu asemel tuua kahju.
Eesti Vee-ettevõtete Liit (www.evel.ee) ehk EVEL on 1995. aastal loodud üleriigiline ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni kaudu teenust osutavate vee-ettevõtjate ja sama tegevusalaga seotud teiste ettevõtjate vabatahtlik ühendus. EVELisse kuulub 46 vee-ettevõtet ja 27 vee-alaga seotud ettevõtet.
Täiendav informatsioon:
Vahur Tarkmees, EVELi tegevdirektor
Tel: +372 530 92 153; e-post: See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud.
Silvia Kübar, Powerhouse kommunikatsioonibüroo
Tel: +372 5626 9336
Veearvestid
Veearvesti (ei mehaaniline, ultrahelil vm tüüp) ei tekita mitte mingisuguseid komplikat-
sioone
teistes veesüsteemidega ühendatud seadmete töös.
Pigem on siiski tegu seadme endaga. Kohila Maja OÜ annab veetöötlusjaamast võrku vett
kogu aeg ühesuguse survega ja see on meie väljundil täpselt 3 bar-i. Sõltuvalt tarbija
asukohast kõrgusmärgiliselt on surve tarbimispunktis kas siis veidi rohkem või väiksem.
Vastavalt asula tarbimisele võib veerõhk torustikus kõikuda, kuid mitte kunagi üle
tarbimispunkti nominaalrõhu. Veearvesti oma olemuselt on tegelikult toru, mille sisse on paigutatud mõõte andur ja
tagasivoolu kompensaator, veearvesti ei ole pump, mis veerõhku oleks suuteline tõstma.
Et, ehk kui Teie tarbimis punktis on rõhk enne arvestit 3 bar-i siis on rõhk ka pärast
arvestit 3 bar-i (ühendatud anumate reegel). Boileri ülerõhuklapi tilkumise taga võib peituda mitu probleemi; 1. Ülerõhuklapp ei vasta nõutud rõhule. 2. Termostaat on rikkis. Ei lülitu välja etteantud temperatuuril. jne Lahendus: Ei soovitaks Teil kohe boilerit välja vahetama hakata. Esmalt vaadake, kui kõrgeks
tõuseb boileris temperatuur hetkel, kui see kütmise lõpetab.
Mida kõrgem temperatuur seda suurem on paisumine ning sellest tulenev rõhk.
Kuna veemõdusõlmes on tagasilöögi klapp (vähemalt vastavalt kehtivatele nõuetele peab
see seal olema) ja ka boilerite ees on kahesüsteemne klapp (osadel eraldi) millest üks
osa töötab tagasilöögiklapina ja teine ülerõhuklapina, tõuseb just boileris endas rõhk,
kütmisest tuleneva mahupaisumise arvelt.
Üldiselt ei soovitata vett kütta enam kui 65-70 kraadi. Kontrollida termostaadi korrasolekut, kas ta lülitab kütte keha välja õigel temperatuuril?
Vajadusel vähendada kütte temperatuuri. Veel ühe lahendusena on võimalik paigaldada
boileri ja tagasilöögiklapi vahele kompensaartor. See on väike kuni 5 liitrine mahuti,
mis on täidetud õhuga ning amortiseerib sellised rõhu tõusud. Seega võime kinnitada Teile, et veearvestid, sõltumata nende tüübist ei tekita
veevõrgus mingeid rõhutõusu anomaaliaid.
Teade hanke lõppemise kohta
Kohila Maja OÜ lihtmenetlusega hanke“ Kernu-Kohila tee ja maaparanduskraavi vaheline sademeveetruup Urge külas ja Tuhamäe arendusala vee- ja kanalisatsioonitorustike ehitamise projektijuhtimis- ning omanikujärelevalveteenuse osutamiseks“ on võitnud Infragate Eesti AS.
Eduka pakkujaga on käsundusleping sõlmitud
Teade: Kohila Maja OÜ vee- ja kanalisatsiooniteenuste hinnad alates 01. juunist 2016
Kohila Maja OÜ teatab, et alates 1. juunist 2016 kehtivad Kohila Maja OÜ teeninduspiirkonnas (Kohila alev, Prillimäe ja Hageri alevikud ning Salutaguse ja Sutlema külad) uued ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni teenuste hinnad. Seni kehtinud hinnad kehtestati 01.05.2010, seega juba 6 aastat tagasi. Uute hindade kehtestamiseks läbis Kohila Maja OÜ väga põhjaliku Konkurentsiameti kontrolli, kes kooskõlastas oma 12.04.2016 otsusega nr 9.1-3/16-005 uued veeteenuste hinnad.
| Teenuse nimetus | Teenuse hind käibemaksuta | Teenuse hind käibemaksuga |
| Tasu võetud vee eest füüsilistele isikutele | 1,10 €/m3 | 1,32 €/m3 |
| Tasu võetud vee eest juriidilistele isikutele | 1,27 €/m3 | 1,52 €/m3 |
| Tasu reovee ärajuhtimise ja puhastamise eest füüsilistele isikutele | 2,09 €/m3 | 2,51€/m3 |
| Tasu reovee ärajuhtimise ja puhastamise eest juriidilistele isikutele | 2,40 €/m3 | 2,88 €/m3 |
Muud kanalisatsiooni teenuste hinnad ei muutu ja need jäävad kehtima vastavalt Kohila Vallavolikogu 27.05.2014.a. määrusele nr 15 „Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni kasutamise eeskiri“.
Pressiteade: EVEL tellis 176 444 eurot maksva uuringu kõige efektiivsema vee-ettevõtte mudeli leidmiseks
Pressiteade
5. aprill 2016
EVEL tellis 176 444 eurot maksva uuringu kõige efektiivsema vee-ettevõtte mudeli leidmiseks.
Eesti Vee-ettevõtete Liit (EVEL) alustab mahuka uuringu tegemist koostöös Keskkonnaministeeriumi, Keskkonnainvesteeringute Keskuse, kohalike omavalitsuste ja teiste oluliste koostööpartneritega. Uuringu eesmärk on selgitada välja Eesti oludes kõige optimaalsem ning jätkusuutlikum vee-ettevõtluse mudel ning koostada tegevuskava selle elluviimiseks. Projekti maksumus on 176 444 eurot, mida ligi 90% ulatuses toetab Keskkonnainvesteeringute Keskus.
„Vee-ettevõtlus sõltub täna liialt palju toetustest. Olukorras, kus vähenevad nii eurorahad kui ka Eesti ettevõtetelt laekuvad keskkonna- ja ressursitasud, tuleb vee-ettevõtjatel leida viis, kuidas ise hakkama saada. Selge on see, et tarbijad peavad saama ka tulevikus mõistliku hinnaga teenust ning seda tuleb pakkuda keskkonnasõbralikul viisil,“ ütles SA Keskkonnainvesteeringute Keskuse juhatuse esimees Veiko Kaufmann.
„Eestis on vee-ettevõtluseks loodud suhteliselt liberaalne keskkond, kuid vee-ettevõtjad on küllaltki killustunud, mistõttu on raske saavutada vajalikku kompetentsi ja jätkusuutlikkust,“ rääkis Eesti Vee-ettevõtete Liidu tegevdirektor Vahur Tarkmees. „Meil on hinnanguliselt 200 erinevates vormides ning erinevate omandisuhetega ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni teenust pakkuvat ettevõtet. Vajalik oleks stimuleerida nende ühinemist ja koostööd, kuid täna puudub tervikpilt, mis aitaks riigil, kohalikel omavalitsustel ning vee-ettevõtjatel selliseid strateegilisi otsuseid teha.“
Pressiteade: Ulatuslik veehinna tõus järgmise viie aasta jooksul on paratamatu
Pressiteade
22. märts 2015
EVEL: ulatuslik veehinna tõus järgmise viie aasta jooksul on paratamatu.
Täna Balti Filmi- ja Meediakoolis toimunud vee-ettevõtjate debatis „Kas Eestit ootab ees sõda veehinna pärast?“ osalejad nentisid, et ulatuslik veehinna tõus järgmisel viiel aastal on paratamatu, kui soovime vältida vee-ettevõtete kokku kukkumist 5 – 10 aasta pärast. Nimelt lõpevad 2020. aastal Euroopa Liidu toetused, mis on Eesti veeturgu pikalt elus hoidnud.
„Selleks, et suudaksime ka tulevikus tagada üle Eesti puhta joogivee ja nõuetele vastava kanalisatsiooniteenuse, tuleb kiiresti vastu võtta mõned radikaalsed otsused. Kui just riik ei leia lähiaastatel võimalust veemajanduse valdkonna doteerimiseks, on veehinna tõus paratamatu,“ rääkis Eesti Vee-ettevõtete Liidu tegevdirektor Vahur Tarkmees. „Küsimus on täna pigem selles, kas alustame veehinna tõstmist kohe ja teeme seda järk-järgult, mis ei oleks tarbijale nii valus. Või ootame veel kümme aastat, kuni turgu tabab šokk ning alla tuleb neelata korraga mitmekordne hinnatõus. Tõenäoliselt on selleks ajaks juba osa väiksemaid või keskmise suurusega vee-ettevõtteid ka oma uksed kinni pannud.“
Veel kaugloetavatest veearvestitest
Alates eelmise aasta detsembrist alustas Kohila Maja OÜ oma klientidele uute kaugloetavate veearvestite paigaldamisega. Eesmärk on käesoleva aasta septembriks paigaldada kõigile meie veeklientidele kaugloetavad veearvestid. Tänase päeva seisuga oleme asendanud pea 40% kõikidest arvestitest.
Kliendid kellel on juba paigaldatud kaugloetavad arvestid ei pea enam oma veetarbimist meile teatama, kõik näidud saab Kohila Maja OÜ kätte kauglugemise teel. Kliendid kellel on ka kastmisveearvesti, peavad aga seda näitu endiselt edasi teatama. Küll aga juhime nende klientide tähelepanu asjaolule, et ka need arvestid peavad olema taadeldud ja kandma kehtivat taatluskleebist. Vastasel juhul üldtarbitud veest maha arvestust ei tehta. Taatluse võib tellida nii Kohila Maja OÜ-lt kui vastavalt taatlusettevõttelt.
Keskkonnaameti ja Eesti Vee-ettevõtete Liidu pressiteade
Keskkonnanõudeid rikkuvatest fekalistidest tuleb teada anda.
Keskkonnaamet paneb südamele, et nähes fekaaliauto tühjendamist loodusesse või purgimiseks mitte ettenähtud kanalisatsioonikaevu, tuleb sellest koheselt teatada vastava piirkonna vee-ettevõttele, kohalikule omavalitsusele või Keskkonnainspektsioonile.
Purgimine, mis on reovee tekkekohast väljapumpamine ja selle äravedu ühiskanalisatsiooni purgimiskohta, peidab endas mitmeid negatiivseid ilminguid. Purgimiskohtade väär kasutamine, näiteks kanalisatsiooni mittesobivate jäätmete ladustamine ja purgimiskoha ümbruse reostamine, kujutab otsest ohtu keskkonnale. On juhtumeid, kus reovesi on juhitud fekaaliautodest otse selleks mitte ettenähtud kanalisatsioonikaevu või loodusesse, mis avaldab negatiivset mõju nii kanalisatsioonisüsteemidele kui ka keskkonnale tervikuna.
Eesti Vee-ettevõtete Liit: fekalistid ei pea kinni keskkonnanõuetest ja manipuleerivad kogustega
Vee-ettevõtted üle Eesti on karmistanud kontrolli fekaalide ja reovee vastuvõtu punktides ehk purglates, mille tagajärjel on avastatud olulisi rikkumisi. Kõige enam manipuleeritakse reovee kogustega – fekalistid küsivad reovee äraviimise eest raha kliendilt, kuid jätavad sageli reaalsed kogused deklareerimata ja teenuse eest tasumata vee-ettevõttele. Mõnes piirkonnas on kontrolli kehtestamise järel purgitavad reoveekogused kasvanud isegi kuni neli korda.
Kaugloetavad veearvestid parandavad veevarustussüsteemi jätkusuutlikkust ja päästavad tarbijaid näiduteatamise kohustusest
SA Keskkonnainvesteeringute Keskus (edaspidi KIK) toetas 19.06.2015 tehtud juhatuse otsuse ning hilisema 10.12.2015 rahastusotsuse muutmise otsusega Kohila Maja rahastustaotlust projekti „Kohila valla veearvestite soetamine“ 50 457,66 euroga. Koos Kohila Maja OÜ omaosalusega kujunes projekti kogumaksumuseks 63 730,97 eurot. Abirahastamine toimus Euroopa Liidu Ühtekuuluvusfondi toetusperioodi 2007-2013 järelejäänud vahenditest.
Projekti eesmärgiks oli soetada kohalikule vee-ettevõtjale ehk Kohila Maja OÜ-le uue põlvkonna nutikad veearvestid, tänu milliste paigaldusele on vee-ettevõttel edaspidi võimalik varasemast olulisemalt täpsemalt mõõta tarbitud veekoguseid, reageerida kiiremini veeleketele, torulõhkemistele ja samuti paremini auditeerida kasutatud ressursse – paraneb veevarustussüsteemi jätkusuutlikkus. Uue põlvkonna arvestite oodatav eluiga on vähemalt 12 aastat. Uutel arvestitel on vanade ees mitu olulist eelist. Nende tööpõhimõte võimaldab salvestatud andmete automaatset edastamist ja kauglugemist raadioside teel „sõida mööda“ meetodil, mis on oluliselt mugavam ka tarbijatele: pole vaja enam igakuiselt andmeid edastada – vähem tüli ja meelespidamist.
Toetusega soetati 792 kaugloetavat veearvestit, paigaldamiseks vajalikud torupikendused, lugemis- ja haldamisseadmed, tarkvara ja kasutajatugileping.
Kõik arvestid on vee-ettevõtjal kavas paigaldada omajõududega hiljemalt 31.08.2016.
Arvestite ja abiseadmete soetamiseks viidi läbi 21 Eesti Vee-ettevõtete Liitu kuuluva liikme ühis riigihange, mille tulemusel leiti nii majanduslikult kui tehniliselt sobivaim variant. Hanke võitis Taani päritolu Kamstrup A/S.
Projektijuhtimise teenus teostati Kohila Maja OÜ oma jõududega.
Kohila Maja OÜ
Pressiteade: Pakane võib tekitada veetorudele tõsiseid kahjustusi
EVEL: pakane võib tekitada veetorudele tõsiseid kahjustusi
Nädalavahetusel saabunud krõbe pakane võib kaasa tuua ebameeldiva üllatuse – vesi torustikus võib jäätuda ning suuremad miinuskraadid võivad toru pinnases isegi lõhkuda. Probleemide ennetamiseks soovitab Eesti Vee-ettevõtete Liit (EVEL) vanad veetorud aegsasti üle kontrollida ja probleemsed kohad käepäraste vahenditega soojustada. Samuti tuleks tagada, et temperatuur veearvesti tööruumis ei langeks alla +2 kraadi.