OÜ Kohila Maja esitas käesoleva aasta maikuus Konkurentsiametile taotluse ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni (ÜVK) teenuse hinna määramiseks. Konkurentsiamet kinnitas 15.09.2026 otsusega uue veeteenuse hinna, mis rakendub alates 1. novembrist 2026.
Juhime ka tähelepanu, et vastavalt kehtivale nõudele on uus veeteenuse hind era- ja ärikliendi vahel ühtlustatud.
| Teenuse nimetus | Kehtiv hind eurot/m3 | Hind alates 01.11.2026 eurot/m3 | ||
| km-ta | km-ga | km-ta | km-ga | |
| Tasu võetud vee eest – eraisik | 1,70 | 2,04 | 2,05 | 2,54 |
| Tasu võetud vee eest – juriidiline isik | 1,84 | 2,21 | ||
| Tasu reovee ärajuhtimise ja puhastamise eest – eraisik | 3,22 | 3,86 | 4,00 | 4,96 |
| Tasu reovee ärajuhtimise ja puhastamise eest – juriidiline isik | 3,48 | 4,18 | ||
Hind on püsinud muutumatuna juba kolm aastat
Viimane veeteenuse hinnamuutus jõustus OÜ Kohila Maja teeninduspiirkonnas kolm aastat tagasi. Selle aja jooksul on korduvalt tõusnud ka teised vee-ettevõtte tegevust otseselt mõjutavad kulud, näiteks kütuse ja elektri hind, kuid Kohila Maja on püüdnud tarbija jaoks veeteenuse hinda võimalikult kaua muutumatuna hoida. Konkurentsiameti hinnakujunduse metoodika võimaldaks vee-ettevõttel rakendada suuremat tulukust, kui käesolevas hinnataotluses küsitud – ka seda võimalust ei ole tarbijate huvides praegu ära kasutatud, et hinnatõus ei tuleks ühekorraga liiga suur.
Miks Kohilas hind näiteks Tallinnaga võrreldes kõrgem on
Sageli küsitakse, miks Kohila vee- ja kanalisatsiooniteenuse hind ei ole sama madal kui näiteks Tallinnas või mõnes teises suuremas linnas. Põhjus peitub eelkõige torustiku kasutajate tiheduses. Kohila ühisveevärk ja -kanalisatsioon on suuremas osas rajatud ja kasutusel ühepereelamute piirkondades – meil puuduvad suured kortermajarajoonid ja tööstusalad, mis suurlinnades torustiku kasutuskoormust ja seeläbi ka tulubaasi kasvatavad. Ühe kilomeetri vee- ja kanalisatsioonitorustiku rajamise maksumus on sarnane sõltumata asukohast – olgu see siis Tallinnas või Kohilas. Erinevus tekib sellest, kui palju tarbijaid see kilomeeter toru teenindab: Tallinnas võib sama pikkusega torulõiku olla liitunud kümmekond kortermaja, millest igaühes on kümnetest korteritest kuni üle saja korteri, samas kui Kohilas jääb sama torulõigu taha tavaliselt vaid mõnikümmend ühepereelamut. See tähendab, et suurlinnades jaguneb sama torustiku rajamis- ja hoolduskulu palju suurema hulga tarbijate vahel, mistõttu tuleb iga tarbija kohta väiksem kulu – ja seega ka madalam hind. Väikeasulates ja hajaasustusega elamupiirkondades on tarbimismaht kilomeetri torustiku kohta oluliselt väiksem, mistõttu jaotub sama taristu rajamise ja ülalpidamiskulu vähemate tarbijate peale ning teenuse hind kujuneb paratamatult kõrgemaks.
Kust selline teenuse hind tuleb
Veehind on kulupõhine, mille põhikomponentideks on:
Tegevuskulud
Seadmete korrapärane hooldus, et nad kauem kestaks (st investeeringute efektiivsus). Olemasolev ÜVK taristu Kohila alevi piirkonnas on küll suhteliselt uus aga siiski juba üle 10 aasta kasutuses olnud ja vajab üha suuremat korrapärast hoolt ja remonti. Nii Kohila alevis kui väikeasulates lisandub aasta-aastalt torustike lõike, mille amortiseerumine ei võimalda lõputult torustike väljavahetamist edasi lükata. Regulaarset hooldust vajavad ka Aespa alevikus ja Vilivere külas vastvalminud ÜVK-süsteemid nende kestvuse ja toimivuse tagamiseks.
Masinate, seadmete, protsesside majandamine ja juhtimine liigub üha enam mehhaaniliselt tasemelt automaatika ja elektroonika valdkonda. Tehnoloogia kaasajastamine ja personali teadmiste, oskuste täiendamine peab vastama karmistuvate joogivee ja keskkonnanõuete ning lisandunud küberturvalisuse täitmisele. Vee-ettevõtte spetsialistid peavad olema oma ala professionaalid, motiveeritud, ambitsioonikad ja usaldusväärsed. Nende vajaduste saavutamiseks ja hoidmiseks peab Kohila Maja tööandjana olema tööjõuturul konkurentsivõimeline arvestades Kohila mõistes lähedal asuvate tõmbekeskuste nagu näiteks Tallinna (ja Harjumaa üldiselt). palgataset. Seega pole tööjõukulud täies ulatuses ettevõtte enda kontrollida, arvestada tuleb ettevõtluskeskkonnaga ja kulude kasv sotsiaalselt vastutustundlikus ettevõttes on põhjendatud.
Kapitalikulud
Kohila vald koos Kohila Majaga on teinud ja tegemas mahukaid investeeringuid taristu uuendamiseks ja rajamiseks. Täiesti uue piirkonnana ehitati välja ÜVK Aespa alevikus ja Vilivere külas, kuid ligi 400 kinnistut nimetatud asulates ootavad endiselt torustike rajamise jätkamist liitumisvõimaluse tekkimiseks. Praeguste ehitus- ja projekteerimishindade juures tähendab see ligi 6 miljoni eurost investeeringut, mis toetusvahendite lõppemise tõttu tuleb sajaprotsendiliselt katta vee-ettevõtte ja valla eelarvest. Aespasse ja Viliverre ÜVK rajamisega suurenes ettevõtte teeninduspiirkond ja taristu kahekordselt. Kohila Maja investeeris uude ÜVK taristusse 2,124 miljonit eurot, sellest laenuna 1,77 miljonit. Kohila vald investeeris 2,268 miljonit eurot. Veehinna kasvuga tagatakse rajatiste jätkusuutlikkus ja laenuteenindus. Riigiabita, mille osakaal oli Aespa-Vilivere projektis 85%, poleks sellises mahus ÜVK arendused olnud võimalikud.
2025. aastast lisandus Kohila Majale ka kohustus üle 2000 ie reoveekogumisalal korraldada ühiskanalisatsiooni liitumisvõimaluseta kinnistutel purgimisteenus piirkonnas kehtiva ühiskanalisatsiooni teenushinnaga, kuni ühiskanalisatsiooniga liitumisvõimalus on loodud. Tegemist kohustusega, mis pärsib vee-ettevõtte investeerimisvõimekust tunduvalt.
Põhjendatud tulukus (ärikasum)
Teenuse hind sisaldab Konkurentsiameti poolt lubatud määral kasumit, mis on ettevõtte arendustegevuseks hädavajalik. Kuna investeeringute maht on väga suur, siis veehinna tõusu leevendamiseks on Kohila Maja veehinda arvestanud kasumit lubatud määrast vähem.
Kohila Maja kui veeteenuse osutamiseks ainuõigust omava ettevõtja hinnakujundus on Konkurentsiameti valvsa kontrolli all. Uue veehinna ametliku kooskõlastusmenetlusega alustati käesoleva aasta mais vastavalt ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seadusele ning Konkurentsiameti metoodikale. Kuluarvestuspõhimõtted on määratletud, objektiivselt põhjendatud ja läbipaistvad. Veehind ja selle muutuse dünaamika arvestab nii tarbija, vee-ettevõtte kui omavalitsuse huvidega. Huvide tasakaalu mõõdupuuks on teenuse kvaliteet, jätkusuutlikkus ja taskukohasus. Põhjendamatult madal hind suurendab tervise, keskkonna ja toimepidevuse riske.
Vee- ja kanalisatsiooniteenuse puhul on tegemist elutähtsa teenusega, mis peab olema inimese tervisele ohutu, keskkonnasäästlik ja toimepidev. Veehind peab olema kujundatud selliselt, et vee-ettevõtjal oleks tagatud põhjendatud tegevuskulude katmine, investeeringud olemasolevate ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni süsteemide jätkusuutlikkuse tagamiseks, keskkonnanõuete täitmine, kvaliteedi- ja ohutusnõuete täitmine, taristu arendamine ÜVK kava alusel ning põhjendatud tulukus. Iseäranis kriisiolukordades peab vee-ettevõte olema üks tugevamaid lülisid ühiskonna toimimise ahe